dnpkk fasilita dialogu komunitaria iha lautem,ministru interior

DNSR HALO SOSIALIZASAUN
SEGURANSA RODOVIARIU BA ESKOLA
CANOSSA
Sabadu 25 Juñu 2016 Diresaun Nasional Seguransa
Rodoviariu (DNSR), ne’ebe tutela iha Ministerio
Interior nia okos, kontinua hala’o nafatin programa
sensibilizasaun konaba prevensaun seguransa
rodoviariu ba estudante Eskola Ensinu Basico 3°
Siclo. Ho objetivu atu habelar informasaun kona-ba
papel DNSR nian nomos hanorin estudante sira
konaba sinais trânsito ho regras trânsito baseia ba
lei kódigo estrada nian, halao iha eskola Canossa has
laran Dili. Iha intervista ho director Diresaun
Nasionál Seguransa Rodoviariu (DNSR), Superintendente Asistente Polísia, Ismael da Costa Babo,
esplika katak, Realiza programa sensibilizasaun no desiminasaun papel seguransa rodaviariu ninian
ba estudante ensinu basico nomos ensinu sekundariu sira, I mos Canossa has laran ida ne’e ba
segundu parte, primeiru halo ba ensinu sekundariu sira, ohin loron halo ba ensinu basicu 3° siclo I
ho objetivu ida, katak sira mak hanesan jerasaun foun, I sira mak sei uja dalan publiku barak liu ba
futuru, I ho situasaun realidade ne’ebe mak akontese, I mos diagnostiku ne’ebe mak Ministeriu
Interior halo, i mos Agensia Asia Foundation halo iha tinan lima ba kotuk, asidente transitu ne’ebe
barak liu involve jerasaun foun sira, iha tinan sanulu resin nen to tolunulu resin hitu ida ne’e sai
hanesan dezafiu bot ida ba ita nia estadu, ita nia nasaun ida ne’e, objetivu ida ne’e mak ho situasaun
sira ne’e maka ita realiza ita nia programa prevensaun seguransa rodaviariu ne’ebe hetan mandatu
husi ita nia Governu rasik, liu husi Decretu Lei Nu 35 hodi lei Organika Ministeriu Interior iha Artigu
11 ba papel seguransa rodaviariu, I mos reforsa husi rezolusaun Governu Nu 10 ba liu-liu planu
nomos prevensaun seguransa rodaviariu nian ba futuru, ita hatene hotu katak alin sira nemak
jerasaun foun futuru nasaun ida ne’e, I mos sira mak sei sai hanesan kontinuasaun ba nasaun ida
ne’e, I so situasaun sira ne’e hotu ita mai fo hanoin sira, hanorin sira para oin-sa atu respeitu regras
no prosedimentu ne’ebe, liga ba seguransa rodaviariu nian ba futuru, I nasaun ida ne’e preukupa ba
jerasaun foun, entaun ho oportunidade ida ne’e fo hanoin ba sira, I sadik sira para sira salva sira nia
an, kuidadu sira nia an, hodi kontinua nafatin jerasaun nasaun ne’e ba oin, liu-liu wainhira uja
transitu iha dalan publiku”. Katak Diretor DNSR
Diretor ne’e mos akresenta planu ba diresaun ida ne’e , katak diresaun ida ne’e foun, I ba tinan oin
mai, I tinan mai tan ita sei halo esbosu ba regras no prosedementu balu atu hadia fatores tolu (3),
ida (1), mak oinsa atu sensibiliza konsensia ema humanu ba uja dalan publiku hodi respeitu
seguransa rodaviariu nia regras, segundu (2), iha esbosu no lei ba prosedementu ruma atu halo
jestaun ne’ebe ke diak ba seguransa rodaviariu ba futuru, I ba ita nia komunidade tomak no ba ita
nia nasaun, oinsa atu kria jestaun ida ne’ebe mak diak ba seguransa rodaviariu ba iha futuru,
terseiru (3), kria kondisoens ba publiku tomak, I mos ba ita nia estadu tomak, hodi tau kondisoens
ruma ba ita nia seguransa rodaviariu oinsa atu kria kondisoens Estrada, I oinsa atu kria kondisoens
publiku hotu ne’ebe mak uja transporte I transporte uja tenki kondisoens, mak bele uja iha publiku
maka para labele hamate, I labele halo vitimas vulnerabilidade ba ema seluk iha via publiku, ida ne’e
sei liu ita nia planu stratejia nasional nomos planu estratejia intermus ba seguransa rodaviariu nian,
I planu asaun anual nian oinsa atu hamenus, I mos konbate asidenti transitu iha via publiku. Tenik
Diretor DNSR
Alende nemos Diretor DNSR, mos fo lia nia lia menon ba estudante no ba populasaun sira hotu
ne’ebe mak uja dalan publiku, husu atu respeitu regras no prosedimentu transitu ne’ebe estabelese
ona, no tuir ita nia kodiku Estrada ne’ebe mak iha, nafatin husu para hotu-hotu respeitu ida ne’e. atu
nune’e ita proteze ita nia an no proteje mos ba maluk sira seluk nia vida”. dehan Diretor DNSR
Iha sorin seluk Diretora do Ensinu Basico 3° Siclo Canossa has laran, Madre Maria de Carvalho
Soares FDCC, haktuir katak, agora dadaun ami nia estudante ensinu basico 3° Siclo sira ne’e, ami
hili kada turma 7º Ano. 8º Ano. 9º Ano. Tamba iha mos materi edukasaun sivika, hanorin sira kona
ba regras transitu, ho sosializasaun ne’ebe mak hato husi Ministeriu Interior liu husi Diresaun
Nasional Seguransa Rodaviariu nian fo ba estudante sira, tamba ami nia estudante maioria hatene
uja motor, no sosializasaun ida ne’e inportante atu sira bele hola konsensia ba sira nia an bainhira
bainhira lori transporte no sira lao iha dalan publiku, no informasaun sira sei simu ne’e laos para iha
ne’e deit bainhira sira fila fali ba eskola sira sei hatutan fali ba sira nia kolega iha sala laran I ba mos
sira nia familia wainhira utiliza transporte publiku.
GOVERNU NOVA ZELANDIA SEI APOIU
UMA BA OPS IHA KADA SUKU
Dili-Governu Nova Zelandia rekoñese katak Polisia
Nasional Timor-Leste (PNTL) maka hola parte iha
area seguransa hodi mantein estabilidade nasional
iha teritoriu laran, tanba ida ne’e maka, iha loron,
Sesta, 24 Juñu 216 iha salaun enkontru Vila-Verde,
hala’o sorumutu parseria ida ho Komandante Jeral
PNTL, Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay,
hamutuk ho Komandante PNTL Munisipiu sira hodi
koalia konaba apoiu Governu Nova Zelandia hodi
estabalese Postu Ofisial Polisia Suku (OPS) iha kada
suku iha rai laran, nune’e OPS sira bele servisu ho profesional liu tan. Iha liafuan badak,
Komandante Jeral PNTL, Komisariu Polisia Julio da Costa Hornay, hatete Governu Nova Zelandia sei
apoiu tan uma hamutuk sanulu resin hat b OPS sira. “OPS ami koloka ona iha suku, dadaun ne’e
hetan ona apoiu transporte ho laptop husi Governu Nova Zelandia, maibe sei falta apoiu buat balu.
Agora dadaun ami hanoin ona atu prepara kondisaun ba sira. Tanba ne’e maka ami konsulta ona ho
Governu Nova Zelandia hodi apoiu tan orsamentu $26 to’o 34 ba uma hamutuk sanulu resin hat, liu
husi programa PNDS nian. Ne’e duni husu ba Komandante sira tenki apoiu malu, tanba ema fo ita
tenki agradese. Ne’e duni husu ba ekipa ne’ebe atu tun ba halo nia kontinuasaun ho Xefi Suku sira,
sebele ita la’o llais para tun dadauk ona, tanba osan ho dezenho iha liman ona.” Entertantu Diretora
Nasional PNDS Sra. Dulce Guterres Junior hatete katak, komunidade rasik mak sei kaer obra hodi
hari uma ba OPS sira. “Doadores sira maka fo apoiu orsamentu hodi halo uma ba OPS, ne’ebe mai
husi Governu Nova Zelandia. Tanba ida ne’e, sira husu atu implementa tuir mekanismu PNDS nian,
ho razaun katak, kustu ne’e kiik no bele halo uma ida ho material mobiliarius, haris fatin no kuartu
rua ba sira. Nia hatutan, Ita hatene katak komunidade sira maka sei desidi no kaer rasik obra ne’e.
karik osan ne’e sei restu, ita sei bele aumenta tan hodi halo uma ba OPS sira. Liga fali ba kualidade,
husi auditoria ne’ebe maka PNDS halo, 84 por sentu kualidade diak kompara ho kompaña maka
halo. Diretora ne’e afirma tan katak, konaba implementasaun programa ne’e, sei depende
memorandu ne’ebe sei aprova husi ministeriu tolu hanesan, Ministru Interior, Ministru
Administrasaun Estatal nomos Ministru Planeamentu. Karik iha ona aprovasaun, ita bele lao kedas
ona. Tanba tinan ida ne’e, Governu Nova Zelandia halo mos jardim infantil husi Ministru Edukasaun
nian. iha fatin hanesan, Komandante Munisipiu Lospalos, Superintendente Polisia, Marcos Sequeira,
husu ba Ne’e duni tekniku sira tenki hare didiak obra ne’e. “Husu ba PNDS atu bele implementa ho
netral hodi mantein kualidade, tanba ami iha esperiensia ona katak, mobiliariu balu wainhira hatun
deit husi kareta mos at ona. Ne’e duni tekniku sira tenki hare didiak para nia uza ne kleur. Husu mos
atu OPS hotu-hotu tenki hetan uma ne’e, labele balu deit. Alende ne’e, Adjuntu Komandante
Munisipiu Dili, Superintendente Asistente, Euclides Belo hatutan katak, husu atu halo uma andar,
hodi akumula OPS zona 4 iha Dili nian. “OPS sai hanesan premeira liña iha PNTL hodi atinji
estratéjika ba iha Vizibilidade, Involvimentu no Profesionalizmu. Ne’e duni iha area Dili nian, sebele
halo maka uma andar, hodi akumula OPS sira husi zona Cristo Rei, Vera Cruz, Nain Feto no Dom
Aleixo ne’e iha fatin ida deit. Ho razaun katak fatin atu halo konstrusaun ba uma OPS iha Dili laran
ne’e klot demais.
Relasiona ho ajuda hirak ne’e, Komandante Munisipiu Manufahi, Superintendente polisia Agostinho
Gomes, haktuir.
“Prezensa OPS iha Suku sai fatór importante ba polítika Komandu ninian hodi konjunta ho polítika
estadu ninian, ne’ebe sei to’o iha baze, signifika parte seguransa ba sira nia an mos tenki diak, ne’e
duni husu atu sebele tekniku husi PNDS sira hare fali obra ida ne’e, atu tau mos lutu haleu uma
ne’e. Hatan ba kestaun hirak ne’e, Reprezentante Embaxador Nova Zelandia Sr. Augusto Ferreira
Soares hanesan, Development Program Coordinator husi Embaxada Nova Zelandia iha Timor Leste
haktuir katak,
“Ida ne’e hanesan programa pilotu. Ami hare ona mekanisnu ne’ebe diak atu bele implementa
programa pilotu ne’e, liu husi asina MoU entre PNDS, Ministru Estatal, Ministru Interior no PNTL.
Obra ne’e fo ba komunidade sira maka halo rasik, hamutuk ho autoridade lokal sira. Estandar
dezenhu ba uma ne’e maka, standar ne’ebe maka aprova husi Ministru Edukasaun no Ministru
Saude. Govenu Nova Zelandia iha politika ida katak, ema ba hela iha uma ida, tenki tuir
standarizasaun. Ita lakoi uma ne halo tiha depois monu hakanek ema. Razaun fo ba PNDS tanba it
abele miniza kustu. Tanba liu husi ema seluk, ita hare nia dezenhu deit bele han too $8 millaun.
Agora ami ho Asia Foundation sei hare politika hodi utiliza uma ba OPS sira ne’e. Sorumutu ida ne’e
hetan mos partisipasaun husi reprezentante TLPCP Superintendente, Pat Handcock nomos Asesor
Ministru Interior Dr. Jose Turquel. #AX
DG-SM HALA’O ABERTURA
TREINAMENTU BAZIKU LEI IMIGRASAUN
NO AZILO
Dili, Iha Loron 24 Fulan Juñu 2016, Diretor Jeral
Servisu Migrasaun Superintendente Asistente,
Boavida Ribeiro, Akompaña direitamente husi
Diretora Jerál Servisus Korporativus Sra.
Guilhermina F.S Ribeiro, no Sekretario Ezekutivu
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH) Sr.
Esmenio da Silva, hala’o abertura ba “Treinamentu
Báziku Lei Imigrasaun no Azilo ba Dala Sia (IX) iha
Salaun Enkontru, Ministériu Interior, Vila-Verde,
Díli. Objetivu Treinamentu Báziku Lei Imigrasaun no Azilo ba Dala Sia (IX) refere ne’e atu kapasita
no hasae kuinesimentu diak ba funsionariu servisu imigrasaun nia intendimentu ba lei imigrasaun no
azilo, iha treinamentu ne’e hamutuk ema nain tolunulu resin sia (39), kompostu husi feto nain sanulu
resin nen (16), no mane nain ruanulu resin tolu (23), ho nia durasaun fulan ida, no husi parte teoria
sei halao iha dili, no fijiku sei halao iha batugade. Iha intervista ho Diretor Jeral Servisu Migrasaun
Superintendente Asistente, Boavida Ribeiro hateten, Objetivu husi treinamentu ida ne’e, atu fó
treinamentu. signifika atu kapasita ema no ko’alia kona-ba ema, entaun ami ko’alia liu ema sira
ne’ebé maka iha área imigrasaun ninian, oinsa membrus imigrasaun tomak iha koñesementu diak
kona-ba lei imigrasaun ne’e rasik, e nune’e mós koñesementu kona-ba prosedementus imigrasaun
nian”. Tenik husi DG-SM.
DG-SM mos Akresenta, Alende ida ne’e iha mós materia ne’ebé maka koalia kona-ba, anti korupsaun,
koalia mós kona-ba asuntus kriminais sira seluk ne’ebé maka presiza sira iha koñesementu klean
hanesan, ajensia sira ne’ebé ohin ami hatete tiha ona, entaun agora deseja husi ne’e ba partisipante
sira hotu maka sira tenki aproveita biban ne’e ho didiak, atu nune’e fin husi treinamentu ne’e sira
bele iha ona koñesementu ne’ebé maka diak no klean no oinsa atu bele aplika iha terenu atu depois
bele koloka sira ba iha fatin sira ne’ebé mak determinadu tiha ona.
DNPKK REALIZA ENKONTRU PLANU
ASAUN ANNUAL 2017
Kinta-Feira 23 Juñu 2016, Diresaun Nasional
Prevensaun Konflitu Komunitaria (DNPKK) realiza
enkontru loron ida iha salaun Ministeriu interior hodi
koalia kona ba planu Asaun Anual no submitiu
orsamentu ba 2017 nian, enkontru refere kompostu
husi Departamentu tolu mak hanesan, Departamentu
Prevensaun Konflitu, Departamentu Resolusaun
Konflitu no Departamentu Administrasaun Finansas.
Enkontru refere halao iha salaun Ministeriu Interior
Vila-Verde Dili. Tuir Directora Nasional Prevensaun
Konflitu Komunitaria Sra. Lidia Lopes De Carvalho, hatete katak, enkontro ne’e atu hodi koalia kona
ba progresu servisu DNPCC nian iha Segundo trimestral nian,no mos atu koalia kona ba planu asaun
annual ba 2017 nian no submitiu ba orsamentu 2017 ninian. Iha fatin hanesan Pontu Fokal Finansas
DNPCC Mafalda Borjes, mos aprezenta relatoriu kona ba gastus orsamentu iha segundu trimestral
ninian tuir departamentu ida-idak nian. Alende ne‘e mos, Xefe Departamentu Administrasaun
Finansas Patricio Moreira Da Silva, Apresenta Planu Asaun Annual ba Departamentu rua kona ba
servisu ne’ebe mak sei halao iha trimestral tuir mai hodi hare ba servisu sira ne’ebe mak seidauk
halo hotu iha Segundo trimestral nian no nomos aumenta tan programa foun balu iha trimestral oin
mai.
DNPKK FASILITA DIALOGU
KOMUNITARIA IHA LAUTEM
Diresaun Nasional Prevensaun Konflitu Komunitaria
(DNPKK), organiza dialogu komunitaria, hodi
hametin unidade paz no estabilidade hamutuk ho
Xefi Suku Xefi Aldeia nomos komunidade sira, ne’ebe
hala’o iha Munisipiu Lautem postu Administrativu
Lospalos, Suku Home, AldeiaTchenuloru. Loron
Tersa, 21 Juñu 2016. Objetivu husi dialogu ida ne’e
maka atu rona preokupasaun komunidade sira nian,
aumesmu tempu, atu habelar informasaun ba
komunidade sira, atu nune’e, bele aumenta sira nia
kapasidade iha area prevensaun konflitu nomos habelar informasaun kona ba partisipasaun
joventude nian ba prosesu dezenvolvimentu iha nasaun Timor-Leste. Iha abertura ne’ebe loke husi
Sekretraiu Administrador Munisipiu Lautem, Sr. Oscar do Santos Gusmão, husu atu komunidade sira
bele ativu iha dialogu ne’e. “Liu husi dialogu ida ne’e, ita atu identifika karik problema ruma ne’ebe
durante ne’e komunidade sira iha. Importante maka ita boot sira bele ativu hodi koalia sai saida
maka ita sente ladiak tanba ema ida nia preolupasaun bele sai mos ema seluk nia preokupasaun. Atu
informa mos ba ita bot sira katak, programa ne’e realiza, tanba servisu hamutuk entre DNPKK
ne’ebe tutela iha Ministerio Interior nia okos, hamutuk ho autoridade lokal sira iha Suku ne’e”.
Iha liafuan badak Diretora Nasional DNPKK, Sra. Lidia Lopes de Carvalho haktuir, DNPKK konvida
ona instituisaun kompetente atu mai fo informasaun konaba direitu ba rai nian. “Bazeia ba
informasaun husi ami nia koordenador DNPKK katak, iha Suku Home iha problema rai makas tebes,
nune’e ami konvida kedas instituisaun kompetente mai iha ne’e, atu fo informasaun ba ita bot sira,
konaba direitu nain konaba rai nian, hodi nune’e ita bot sira bele komprende didiak imi nia direitu
atu mos minimiza problema iha Suku ne’e. Alende problema konaba rai nian, keta iha problema
seluk ne’ebe ligadu ho konflitu rai nian mos, ami fo oportunidade atu levanta mos problema seluk.
Hein katak ho problema ne’ebe ita bot sira hato’o mai, ami bele enkaminha ba ministeriu seluk atu
toma nota ba problema ida ne’e. Diretora nemos afirma katak, agora tempu ona ba ita atu halo
dezenvolvimentu. Ne’e duni DNPKK hakarak kontribui ba dezenvolvimentu nasional, hametin nafatin
estabilidade nasional, liu husi halibur informasaun halo dialogu hodi hasa’e kapasidade komunidade
nian iha prevensaun konflitus. Tanba ita hotu hatene katak, paz no seguransa laiha maka
desenvolvimentu sei lalao. Ita tenki iha konsensia makas ba prevensaun konflitus, karik iha ona
konflitu ita buka ona nia solusaun, laos ita ba atu buka ataka malu fali. Ita tenki konsensia ba
konflitu, karik ita hetan ona sinais konflitu ruma diak liu ita ba buka atu rezolve tiha, duke husik nia
sai bot liutan. Iha Munisipiu Lautem ne’e, ami iha ona kordenador, hetan mos apoiu husi mediador
hanesan Xefi Suku sira, lia nain sira no aman veteranus sira, atu servisu hamutuk buka solusaun ba
konflitu sira ne’e, maibe tenki liu husi dalan dame nian laos violensia. Ami hili ema sira ne’e tanba
sira ema ne’ebe iha influensia iha komunidade nia leet, tanba sira kulia ema sempre rona. Maibe
Importante maka ita tenki servisu hamutuk. Karik iha futuru, komunidade sira hetan konflitu, bele
kontaktu ami nia pontu fokal, mediador no kordenador sira atu buka solusaun liu husi ita nia dalan
mediasaun tuir ita nia kultura. Ikus liu hakarak agradese ba nai liurai sira ne’ebe oferese ona fatin
ida ne’e, nomos ba ita bot sira husi Sekretariu Estadu Terras no Propriedade, atu bele fahe
informasaun ba komunidade, au mesmu tempu bele rona problema saida maka komunidade sira
levanta”. Iha sesaun husu no hatan, Sr. Marcelino da Costa, ne’ebe nudar mos Xefi Aldeia, hatete
katak, OPS (Ofisial Polisia Suku) nia prezensa menus liu. Hatan ba ida ne’e, Komandante Squadra
Lospalos Vila, Inspetor Polisia Andre da Costa ne’ebe sai mos orador iha dialogu ne’e hatete,
Governu dadaun ne’e hare ona ba kestaun ida ne’e.
“Ami nia instituisaun mos hakarak atu koloka hotu OPS iha kada komunidade nia let, maibe ami nia
membru OPS seidauk too. Iha Suku Fuiloro no Bauro maka ami tau ona OPS, maibe husi Suku 32
seidauk koloka tanba menus membrus. Iha skuadra Lospalos, OPS sira nia orariu loron tolu iha
squadra loron tolu iha Suku. Karik imi hakarak halo mediasaun ruma sira sempre iha neba. Maibe
hein katak dadaun ne’e ita nia Governu komesa halo ona planu atu hari uma ba OPS iha besik sede
Suku sira, ida ne’e ami sei koloka membru sira iha ne’eba, atu nune’e ita nia komunidade sira bele
sente hakmatek”. Entretantu, Xefi Joventude Eurico Perreira apresia tebes ho servisu DNPKK,
aktividades ida ne’e mos faz parte ida kontribui hodi redus volume violensia iha Suku Home laran.
“Ami kontente tebes simu nai ulun sira iha ne’e, ho ida ne’e ita bot sira oinsa ita atu bele rona rasik
risku konflitu nian tanba agora dadaun ne’e risku konflitu barak mak akontese iha ne’e, liu-liu
konaba problema rai no Juventude nian”. Tuir Xefi Suku Home Sr. Ambrosio Fretelin haktuir katak,
sira fo ona fatin ba Governu atu mai halo uma ba OPS sira. “Iha fatin ne’ebe deit sempre mosu
problema, maibe laos grave hanesan fatin seluk. Iha ne’e kuandu iha problema ami sempre bolu
malu rezolve kedas. Konaba prezensa OPS nian iha ne’e, ami fo ona rai atu halo fatin ba ita nia OPS
sira. ami rona katak, governu Nova Zelandia maka sei mai halo uma hirak ne’e. Ami sei servisu
hamutuk ho OPS no pontu fokal husi DNPKK nian iha ne’e, tanba sira reprezenta ona Ministerio
Interior iha ne’e”. #AX
MINISTRU INTERIOR PARTISIPA MISA
SANTO ANTONIO PADROEIRO PNTL
Quarta-Feira 22 Juñu 2016, Ministru Interior
DR.Longuinhos Monteiro, partisipa misa selebrasaun
loron Santo Antonio Padroeiro, Polisia Nasional
Timor-Leste PNTL, ne’ebe mak prezidi direitamente
husi Bispu Dioseze Dili Dom Virgilio do Carmo da
Silva, SDB, iha Quartel Geral PNTL Caicoli Dili.